Kaks vahvat seika vanadusepõlves meenutamiseks

Ööbisime venna pere juures Viimsis- elasime eile Eurovisioonile kaasa. Tulemus oli muidugi masendav,,,,aga see selleks.

Eile pisike 6 kuune vennatütar ukerdas põrandal ja hakkas nututama ja minu 3 ja poole aastane Olivia läks kaasatundvalt lohutama: Mis juhtus? Räägi mulle....

Nii lahe ja hooliv.

Ja täna hommikul siis Sassile ikka ei mahtunud pähe, kuidas kass end silitada laseb ja kohe otsib inimesega kontakti. Tavaliselt lööb alati küüned sisse peale esimest paid või ei anna üldse näole. No Keyt räägib, et kassil on jooksuaeg. Sass mõtleb ja küsib, no aga miks ta siis ei jookse? :)

Pilt tehtud 2 nädalat varem maal.

Talverõõmud

Panen üles mõned fotod Sassi (jätkuvalt) esimestest suusatamistest.
4-5 a sai pisikesi punaseid plastikuid ikka siduda-sõlmida-kruvida-liimida saabaste külge ja lükata laps mäest alla, aga ega sellest head nahka ei tulnud. Nüüdseks on muutunud see, et mäest alla enam lükata ta ei luba, aga ise on on nõus minema. Ise asi kuidas!
Tegelikult proovis ta eelmine talv ka päris suuskadega, aga.....noh jah. Koolis on nüüd kaks suusatamistundi olnud ja hetkel huvi on suur. Eriti ajab teda ennast naerma see, et kui suusad on libedad, siis lähevad jalad harki ja ta saab spagaati teha. Ma loodan, et temast mingi riistvõimleja või man-in-tights ei saa :|
Igatahes tuli tal see nädalavahetus suuskamine tõsiselt hästi välja. Tuiskas mööda sahatatud teed ja ka poolde põlve lumi ei takistanud tal "oma radu" sisse tallamast. Samuti sai proovitud pisikesest lumelabidaga self made mäest alla "kimada". Hästi...... istus :)


Talverõõmude teema jätkub sellega, et vanast heast ajast on meil kombeks olnud noori hobuseid paksu lumega sadulasse käima õpetada.
Lühidalt läks siis plaanipärane tunniplaan natuke segamini ja hobune võttis mu jõuga kaasa ja viis ...... kaugele.....no taha metsatuka äärde. Ja siga-kiiresti!
Hirm oli nahas, aga maha kukkuda ei julgenud. Paks lumi tegi oma töö ja hobusel sai ramm otsa ja õnneks ka lollid mõtted. No nagu perutamine näiteks. Nii ta siis jäi kurvalt paigale seisma ja mina mõtlesin, et kas tulen nüüd kiiresti ühes tükis maha või annan hoogu juurde? A la, et who's the biaatchhh now? Seda viimast ma siiski teha ei julenud, sest olen lihtsalt pasa. Samas, vaadates kui pikk maa oli koju, maha nagu ka ei kippunud sadulast tulema. Marsi seal paksus lumes eks ole. No nõkatasin siis natuke ja ise pobisesin terve tee mingit voodoo'd ja lubasin hobusele head ja paremat, kui mind ühes tükis talli juurde tagasi toimetab. Toimetas...huuhhhh! Lubasin veel talle, et homme võiks ta kellegi teise sõidule viia:) Ma pole tõesti enam noor:|.
Peale seda kogemust mõtlesin, et ehk ikka peaks end rohkem liigutama. Ma ei tea, jooksma või tegema midagi lisaks laste kantseldamisele.... Mõtlen sellest:)

Siin, aga siis mõned talvised pildid meite muuladest.




Ja jutu jätkuks siis veel nii palju, et ka järgmine päev oli kiire-kiire. Sellest kiirustamisest ja hirmuga kinni hoidmisest on mul mõned lihasgrupid kohe eriti valusad. Õnneks on kätevärin nüüdseks möödas:)

Andekad lapsed

9.11.2009
Minu kallis poja tuli koolist ja rääkis, et nägi ühte tuttavat vanemat tüdrukut trollis ja pakkus talle istet. Tüdruk oli öelnud, et ta ei soovi, aga Sass oli ikka arvanud, et ta võiks istuda. Minu meelest väga lahe.
11.11.2009
Pisikene tibu arvas, et võiks mul sokid jalast ära võtta.....ja siis uuesti tagasi panna. Hästi pani! Sai soki mulle suure varba otsa ja plaksutas rõõmsalt käsi. Mina ka! Siis tibi vaatas varvast ja vaatas sokki ja talle vist tundus, et sokk on suur. Tõmbas soki jalast, st varba otsast ära ja tõi jooksuga enda sokid ning hakkas neid mulle jalga pigistama :)
Teine lahe hetk oli see, kui vaatasime koos loomaraamatut. Kersti- kits, Olivia-auto, Kersti kukk, Olivia- kikekiii, Kersti- kass, Olivia- katt, Kersti- kutsu, Olivia- kutu, Kersti- lammas, Olivia- auto, Kersti- siga, Olivia- mämm. :)

Loomaaia tuur

Sai siis üle tüki aja jälle loomaaias käidud. Olivia oli ka alguses üleval ja sai natuke elamusi. Umbes 30 minutit oli ikka päris palju juttu ja kilkamist, aga siis tuli selline vässa peale ja kukkusime ära- kahjuks just enne elevantsi majja jõudmist. Oleks tahtnud tema reaktsiooni näha.
Minu mäletamist mööda on neil varasemalt sees natuke vähem ruumi olnud, aga seekord oli kõik kuidagi väga valge ja avar! Elevandid madistasid omavahel ja pealtvaatajatel oli päris lõbus.
Sassi südame võitsid seekord kilpkonnad. Eriti üks neist. Kõik olid lampide all sooja käes peesitamas, aga ühel oli kogu aeg ilgelt kiire. Kael oli õieli, jalad välja sirutatud ja pani ilge kudiga ühest servast teise ja tagasi. Kevad vist! :)

Ja muidugi tegime kohustuslikud pildi ninasarviku otsas.

Pisike kollane putukas

Saime hommikul 11 paiku naistepäeva kingituse ka kätte. Arizona otsustas poegida koplisse lume sisse. Õnneks oli ilm vähe soojemaks läinud -> -5. Varahommik oli -14. Pakkisin just asju kokku ja plaanisin Oliivi riietada, kui isa jooksis tuppa ja teatas, et koplis on varss. Püsti! No kamandasime isa Oliiviga tegelema ja ülihelikiirusel ajasime emaga ürbad selga ja jooksime koplisse. Seal ta siis oli, jääs, habe härmas, kollane ja püsti. Mutt ja papa passisid ümber. Papa tegi õhupuhastajat, kui keegi püüdis läheneda. Tundus, et nad olid seal juba natuke olnud. Mära oli närviline ja ei lasknud päitseid panna, aga papa oli super. Saime varsale käpad ümber ja hakkasime teda talli poole nügima. Mamma ja papa sabas.
Ah lühidalt läks kõik jube hästi ja poiss igati tragi.
Mõned pildid ka siis mõnetunnisest lapsest :)
)

Turuline

Täna, 4. märtsil, käisin Kullerkupu turul õunu ostmas. Päris osavalt (või siis mitte) tehti mulle tüssu. Valisin endale sobivad õunad välja ja tädi vist arvas, et ma olen nii hõivatud kahe lapsega, et ei märka, kuidas ta sisestab kilo hinnaks 0.50 senti kõrgema hinna. Asi on põhimõttes!
Ma muidugi oleks võinud ju midagi öelda, aga no kohe lihtsalt vaatasin, et kas tõesti? Nii, kui nii paljud on sättinud oma kaalud juba mitmekümne grammiga "juhtima", aga .... no ..? Tõbras vot! Järgmine kord lähen proovin meelega, et kas teeb jälle.

Tarkusetera: Kes senti ei korja, see krooni ei saa!;)

Perega Egiptuses 23.03.-30.03

Sahmerdasime siia ja sinna. Plaanisime võtta viimase hetke pakkumise juba veebruarist. Küll lükkus asi edasi, kuna Tõnisel olid tähtsad koosolekud, küll minul lastega arstide vahet sebimine. Sass otsustas vahepeal kõrvapõletikku jääda ja Oliiv kaotas hääle. Nahaarst mõnitas lihtsalt niisama ja ei soovitanud allergilise lapsega minna. Ime, et me siis ikkagi käidud saime ja kokkuvõttes olen mina täitsa rahul.

Sass oli täielik veekala. Kui basseini sai, siis välja ei tasunud enne paari tundi oodata. Olime Tõnisega igaks juhuks korda mööda valves. Sass leidis kiiresti sõbrad endale. Üks iraagi poiss ja teine eestlane. Mingi kiigega nad seal jändasid terve igaviku!
Olivia sai ka ilusti hoitud. Ei tekkinud vedelikupuudust, ülekuumenemist ega muid tõbesid.

Püüdsime hoiduda jääst (mida tehakse kohalikust veest) ja puuvilju pesime hoolega. Üldse ei ole mõtet rääkima hakata, kuidas need seal maitsevad. Apelsinid olid nii head, nii magusad, nii mahlased, et anna otsad. Maasikad see eest olid suht mõttetud. Ju polnud õige aastaaeg selleks vms.
Kuna päeval on ikka meeletult palav, siis õige sebimine algab õhtul ca 16 ajal. Kolasime ka siis mööda Vana Turgu ja hävitasime raha . Üldjuhul aga jäi kauplemine minu kanda. Tõnis ei viitsinud jännata ja kipus asju ostma selle hinnaga, mis öeldi. Peale 4-5 päeva, aga hakkas ikka õppima! Kauplemine on seal ikka meeletu. Kui koti eest küsitakse 80 kohalikku, siis julgelt võid pakkuda 40 ja kui ei olda nõus, kõnni ära järgmise juurde- kui lastakse! Enamusel on sama kaup nii kui nii. Kõige ilmekam kauplemise näidis oli vist Tõnise plätude ost. Küsiti 200 kohalikku. Tõnis hakkas naerma ja ütles, et ma maksan 20, mitte rohkem. Mees oli kuri, proovis igate pidi, tundis end solvatuna, aga plätud said ostetud 20 naelaga!!! Voh

Enamjaolt sõitsime rikkurite! kohaselt ringi taksoga:P. Kuna taksojuhid ei oska kasutada taksomeetreid, siis tuleb hind enne sõidu alustamist lihtsalt "õigeks" kaubelda. Nad ikka nöörivad korralikult. Vabalt võid maksta 4-5 x rohkem, kui peaksid. Isegi kui ära kaupled, siis on suur võimalus, et peale kohale jõudmist ta ütleb, et pole peenraha. Parajad sulid!
Ülirahule jäin delfiinishowga, mida käisime vaatamas. Kuna Sharm on tõeline turistilõks, siis kõik räigelt maksab, aga no see show oli seda kõike väärt!