Panen üles mõned fotod Sassi (jätkuvalt) esimestest suusatamistest.
4-5 a sai pisikesi punaseid plastikuid ikka siduda-sõlmida-kruvida-liimida saabaste külge ja lükata laps mäest alla, aga ega sellest head nahka ei tulnud. Nüüdseks on muutunud see, et mäest alla enam lükata ta ei luba, aga ise on on nõus minema. Ise asi kuidas!
Tegelikult proovis ta eelmine talv ka päris suuskadega, aga.....noh jah. Koolis on nüüd kaks suusatamistundi olnud ja hetkel huvi on suur. Eriti ajab teda ennast naerma see, et kui suusad on libedad, siis lähevad jalad harki ja ta saab spagaati teha. Ma loodan, et temast mingi riistvõimleja või man-in-tights ei saa :|
Igatahes tuli tal see nädalavahetus suuskamine tõsiselt hästi välja. Tuiskas mööda sahatatud teed ja ka poolde põlve lumi ei takistanud tal "oma radu" sisse tallamast. Samuti sai proovitud pisikesest lumelabidaga self made mäest alla "kimada". Hästi...... istus :)
Talverõõmude teema jätkub sellega, et vanast heast ajast on meil kombeks olnud noori hobuseid paksu lumega sadulasse käima õpetada.
Lühidalt läks siis plaanipärane tunniplaan natuke segamini ja hobune võttis mu jõuga kaasa ja viis ...... kaugele.....no taha metsatuka äärde. Ja siga-kiiresti!
Hirm oli nahas, aga maha kukkuda ei julgenud. Paks lumi tegi oma töö ja hobusel sai ramm otsa ja õnneks ka lollid mõtted. No nagu perutamine näiteks. Nii ta siis jäi kurvalt paigale seisma ja mina mõtlesin, et kas tulen nüüd kiiresti ühes tükis maha või annan hoogu juurde? A la, et who's the biaatchhh now? Seda viimast ma siiski teha ei julenud, sest olen lihtsalt pasa. Samas, vaadates kui pikk maa oli koju, maha nagu ka ei kippunud sadulast tulema. Marsi seal paksus lumes eks ole. No nõkatasin siis natuke ja ise pobisesin terve tee mingit voodoo'd ja lubasin hobusele head ja paremat, kui mind ühes tükis talli juurde tagasi toimetab. Toimetas...huuhhhh! Lubasin veel talle, et homme võiks ta kellegi teise sõidule viia:) Ma pole tõesti enam noor:|.
Peale seda kogemust mõtlesin, et ehk ikka peaks end rohkem liigutama. Ma ei tea, jooksma või tegema midagi lisaks laste kantseldamisele.... Mõtlen sellest:)
Siin, aga siis mõned talvised pildid meite muuladest.
Ja jutu jätkuks siis veel nii palju, et ka järgmine päev oli kiire-kiire. Sellest kiirustamisest ja hirmuga kinni hoidmisest on mul mõned lihasgrupid kohe eriti valusad. Õnneks on kätevärin nüüdseks möödas:)
